Talukombestikus seostatakse mardipäeva santimist ja annetuste kogumist järgmise aasta viljaõnnega. Mardipäeval algasid ka tubased tööd, mis seotud lina ja viljaga ning ehitusmaterjalide ja tarberiistade tegemisega. Mardipäeva peetakse peamiselt meeste pühaks, kuna mardipäev on seotud põllundusega.
Mardipäev on igal aastal 10. novemberil.
Katoliku kirikus on 11. november Tours’ piiskopi Martinuse surma mälestuspäev, protestantlikus kirikus aga 10. november Martin Lutheri sünnipäev. Euroopa rahvaste rahvakalendreis on mardipäev üks talve alguse tähiseid. Mardipäevaks olid sügisesed tööd seljataga – karjaloomad laudas ja vili salves. Eesti rahvakalendris on mardipäeva mõnel pool ka talve alguseks nimetatud.
Mardipäeva eelõhtul, 9. novembril, käisid maskeeritud külanoored ehk mardisandid perest perre. Nad olid maskeeritud loomadeks – hobuseks, karuks, sokuks. Mardiskäimise komme on seotud kujutlusega meie esivanemate hingedest, vilja- ja karjaõnne taotlemisega. Ajapikku muutus mardisandiks käimine noorte lõbustuseks. Mardid kandsid pahupidi pööratud kasukaid, õlgedest kübaraid ja takust habemeid. Mõnikord nägid mardid välja üsna hirmuäratavad ja koledad.
Mardilaupäev on päev enne mardipäeva, mil mardisandid ringi jooksid. Enne seda aga lõpetati tööd varakult, majas seati kõik korda ning koristati tube. Vana kombe kohaselt korjati ande kirikule ja kloostrile, Eestis aga endile. Mardijooksust võtsid osa enamjaolt noormehed.
Martidel oli harilikult kaasas ka pillimees viiuli, lõõtspilli, kandle või suupilliga. Enne sisenemist palusid mardid selleks pererahvalt luba, kurtes, et käed ja jalad külmetavad. Tuppa tulles mardid laulsid ja tervitasid kõiki viisakalt. Mardid kogusid laulu ja tantsuga annetusi ja kingitusi. Vahel tehti ka vempe, lasti perelastel lugeda või salmi öelda, uuriti tüdrukute töökust, toa puhtust ja laste tarkust.
Kogutud kingitused jagati omavahel või söödi hiljem ühiselt ära. Lõpuks tänati ja sooviti järgmiseks aastaks rohket viljaõnne ja head käekäiku. Mardid olidki eeskätt põlluviljakuse andjad. Kui aga vastuvõtt ei meeldinud ja pererahvas ei olnud mardipere arvates küllalt lahke, siis lahkuti sajatades.
Mardipäeval söödi liha ja kartuleid, värsket sepikut ja muud talutoitu.
Hakkame santima õppevideo
Mardisandiks käimine on uskumatult palju lusti ja rõõmu pakkuv, väga austusväärne tegevus igas vanuses inimestele. Mardikombestikul on oma kindlad elemendid, mida tasub igal juhul meele pidada ja järgida. Kuid sellest olulisem on mardisandiks olija enda tahe, pealehakkamine ja teadmine, et mardimaski ette pannes saab temast midagi suuremat ja vägevamat, kellel on vastutus tuua peredesse õnne ja läbi maskeeringu meie esivanematelt saadud vägi selle ülesande teostamiseks.
Mardisantide sisselaskmislaul
Laske sisse mardisandid,
mardi küüned külmetavad,
mardi varbad valutavad!
Mart on tulnud maada müöda,
läbi pilvete pugenud,
läbi viie vikerkaari,
läbi kuue koidunurga,
läbi seitsme Sõela serva.
Mardilaul
Tere, tere, eidekene, teiseks tere,
taadikene, tere, taadikene.
Laske mardid sisse tulla,
mardid tulnud kauge’elta,
tulnud kauge’elta.
Mardi küüned külmetavad,
mardi varbad valutavad,
varbad valutavad.
Mart toob meile lehmaõnne,
kannab kotta karjaõnne,
kotta karjaõnne.
Kas teadsid, et mardipäev, mihklipäev ja kadripäev on ühel aastal alati ühel ja samal nädalapäeval? Mõlemad tähtpäevad on oma nime saanud kirikukalendrist. Mardipäev on seotud piiskop Martiniuse, kadripäev pühakuks kuulutatud Katariina surmapäevaga. Mõlema päeva tähenduses ja tähistamises on palju ühist.
Kas teadsid, et 2022. aasta 1. jaanuari seisuga on eesnimi Mart 2514 mehel. Mart on Eesis populaarsuselt 58. mehenimi. Kõige rohkem on eesnimega Mart sündinuid novembris, kokku 383. Kõige populaarsem on eesnimi Mart Hiiu maakonnas, kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 32,43.
Hakkame santima!
Eesti Folkloorinõukogu korraldab üle-eestilist mardi- ja kadrisantide rahvaloendust. Selle raames loendatakse üles Eestis ringijooksvad mardi- ja kadrisandid. Enim marte loendati kokku 2020. aastal – 2939 tükki ja enim kadrisit 2021. aastal – 2374 tükki. Kõige rohkem sante kokku pani end kirja 2022. aastal – kokku 4261. Kõige rohkem marte ja kadrisid liigub ringi Harju- Rapla- ja Tartumaal. Ühe elaniku kohta on juba mitu aastat järjest enim sanditajaid hoopis Võrumaal. Santijatest 78% on lapsed ja 22% täiskasvanud.