Meil Eestis on 4 aastaaega: kevad, suvi, sügis ja talv. Aasta jaotatakse aastaaegadeks looduse muutumise tõttu. Loodus muutub, sest Maa saab erinevatel aastaaegadel päikeselt soojust ja valgust erineval hulgal. Aastaajad tekivad Maa tiirlemise tõttu.
- Talvekuud on detsember, jaanuar ja veebruar.
- Kevadkuud on märts, aprill ja mai.
- Suvekuud on juuni, juuli ja august.
- Sügiskuud on september, oktoober ja november.
Talv
Talv on kõige külmem, pilvisem ja tuulisem aastaaeg. Sajab lund ja tuiskab. Päike paistab madalalt ja vähe aega. Päevad on lühikesed ja ööd pikad. Pimedat aega on ööpäevas rohkem kui valget aega.
Vesi veekogudes muutub kümaks ja vee pinnale tekib jää. Talv on metsloomadele raske, sest toitu on raske leida. Osa metsloomi on ka talveunes. Loomade karvkate on paksem ja heledam. Talvel on lehtpuud ja -põõsad raagus. Okaspuud on rohelised.
Jaanuaris 1940. aastal mõõdeti Jõgeval madalaim temperatuur Eestis, mis oli -43,5’C.
Talve algus on talvisel pööripäevl 21. või 22. detsembril.
Kevad
Kevadel muutuvad ilmad joojemaks. Kraadiklaas näitab päeval enamasti soojakraade. Ööd on aga jahedad ja esineb öökülma. Päike paistab kõrgemalt kui talvel. Päev muutub pikemaks ja öö lühemaks. Pimedat aega jääb vähemaks kui valget aega.
Lumi ja jää sulavad ära. Talveund maganud loomad ärkavad ja loomadel vahetub karvkate. See muutub tumadamaks ja õhemaks. Loomadel sünnivad pojad. Rändlinnud lendavad Eestisse tagasi. Linnud ehitavad pesa ja munevad sinna munad. Maapind muutub roheliseks, sest rohi hakkab kasvama. Puudel hakkab mahl liikuma. Puudel ja põõsastel puhkevad õie- ja lehepungad. Õitsema hakkavad esimesed kevadlilled. Üle Eesti toimuvad erinevad kevadlaadad.
Kevade algus on kevadisel pööripäeval 20. või 21. märtsil.
Suvi
Suvi on kõige soojem ja päikselisem aastaaeg. Ilmad on püsivalt soojad nii päeval kui öösel. Päike on kõrgel ja kaua taevad. Päev on pikk ja öö lühike. Valget aega on ühe ööpäeva jooksul rohkem kui pimedat.
Vesi muutub veekogudes soojaks. Loomad kasvatavad ja õpetavad poegi. Pojad õpivad toitu leidma ja vaenlase eest peitu minema. Suve lõpus alustavad loomad ettevalmistusi talveks – varuvad toitu, söövad rohkem ja korrastavad pesa.
Augustis 1992. aastal mõõdeti võrus kõrgeim temperatuur Eestis, mis oli 35,5’C.
Suve algus on suvisel pööripäeval 20. või 21. juunil.
Sügis
Sügisel on ilm jahe ja niiske. Tihti sajab vihma ja sageli puhub tugev tuul. Päike ei ole taevas nii kaua kui suvel. Päev muutub lühemaks ja öö pikeneb. Valget aega jääb vähemaks ja pimedat aega on rohkem.
Rändlinnud lenavad lõunamaale ja metsloomade karvkate muutub tihedamaks. Osa metsloomi varub talveks toitu ja mõned loomad jäävad talveunne. Puude ja põõsaste lehed kolletuvad ja kukuvad maha. Puud jäävad raagu. Valmivad viljapuude viljad. Rohttaimed närtsivad ja kuivavad ära.
Sügise algus on sügisel pööripäeval 22. või 23. septembril.