Kadripäev – 25. november

Eesti rahvakalendris on kadripäev üks talve alguse tähtpäevi. Kadripäeval lõppesid tüdrukute tööaasta ja naiste sügistööd. Kadripäev on naistepüha, kus on olulisel kohal kõik karjaga seonduv, sest teadaolevalt oli kari naiste hoole all. Rahvasuus peetakse kadrisante karja kaitsjateks.

Kadripäev on igal aastal 25. novemberil.

Rahvasuu kõneles, et kui kadripäeva hommikul tuleb tallu võõras meesterahvas, siis sünnivad lammastel ainult jääratalled. Kui aga naisterahvas, siis utetalled. Kui Mart külmetab, siis Kadri sulatab. Kadripäeva seostati eelkõige karjaõnnega.

Kadripäev on naistepüha, kus on olulisel kohal kõik karjaga seonduv, sest teadaolevalt
oli kari naiste hoole all. Rahvasuus peetakse kadrisante karja kaitsjateks.

kadripäev

Kadripäev on naistepüha, kus on olulisel kohal kõik karjaga seonduv, sest teadaolevalt
oli kari naiste hoole all. Rahvasuus peetakse kadrisante karja kaitsjateks

Kadripäeval oli keelatud igasugune villaga seotud töö – ketramine, kudumine, nõelumine, sest arvati, et nii võib lammastele kahju teha. Soovitatav oli aga lambaid pügada. Paiguti oli kadripäeval kombeks laudas süüa või kostitada lapsi ja noorukeid, kes käisid lambaõnneks uste taga määgimas.

Vanarahvas teadis, et kui mardipäeva ajal on pakane, siis kadripäeval on soe ilm.

Kadripäeva eelõhtul, ehk 24. novembril, käisid ringi kadrisandid, kelleks olid külanoored, nii tütarlapsed kui ka poisid. Kadrid olid riietatud heledatesse naiste rõivastesse ning vastupidiselt mardisantidele olid nad rõhutatult kenad ja puhtad. Kadrid käisid ringi perena, juhtijaks kadriema. Kadriemal oli käes kepp või vitsake. Vitsaga nuheldi kadride pilkajaid ja lapsi, kes lugeda ei osanud. Teinekord oli kadridel kaasas ka kadrititt (nukk), kellele nõuti kindaid, sokke ja hambaraha (kink lapsele hammaste tuleku puhul).

Mõnikord kandsid kadrid kaasas vokki ja ketramine oli kadride etenduse tähtsaks oaks. Kadrid töid peresse karjaõnne ning palusid andideks villu ja linu.

Kirikukalendris on kadripäev Püha Katariina surmapäev.

Kadripäeva mõistatused:

  • Missugune suu sööb kõige suuremad suutäied? [Kotisuu]
  • Hiir läheb auku, saba jääb välja? [Võti]
  • Kelle silm ei jookse vett? [Nõelasilm]
  • Õues mäena, toas veena? [Lumi]
  • Ei ole toas ega õues? [Aken]
  • Kasvab ja kahaneb, otsa ei saa kunagi? [Kuu]
  • Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi? [Uni]
  • Suvel aias värsked ja rohelised, talvel purgis kollakad ja soolased? [Kurgid]

Kas teadsid, et mardipäev, mihklipäev ja kadripäev on ühel aastal alati ühel ja samal nädalapäeval? Mõlemad tähtpäevad on oma nime saanud kirikukalendrist. Mardipäev on seotud piiskop Martiniuse, kadripäev pühakuks kuulutatud Katariina surmapäevaga. Mõlema päeva tähenduses ja tähistamises on palju ühist.

Kas teadsid, et 2022. aasta 1. jaanuari seisuga on eesnimi Kadri 3260 naisel. Kadri on Eestis populaarsuselt 34. naisenimi. Kõige rohkem on eesnimega Kadri sündinuid novembris, kokku 584. Kõige populaarsem on eesnimi Kadri Tartu maakonnas, kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 34,08.

Kadri- ja mardisantide laulud on enamjaolt samad, vahelduvad vaid sõnad “mart” või “kadri”.

Kadrisantide sisselaskmislaul

Laske sissi kadrisandi,
katrisanti,
kadril küüdse külmeteve,
kadril varba valutave!
Kadri om tullu kauge’elta,
ümmert ilma, ümmert otsa,
läbi soo sipa-sopa,
läbi laane lipa-lapa.
Obu meil uppus ojasse,
mära jäi mätaste vahele,
lumi rikkus loogakirja,
sadu rikkus saaniteki,
ärmätus sei ää obese.

Hakkame santima!

Eesti Folkloorinõukogu korraldab üle-eestilist mardi- ja kadrisantide rahvaloendust. Selle raames loendatakse üles Eestis ringijooksvad mardi- ja kadrisandid. Enim marte loendati kokku 2020. aastal – 2939 tükki ja enim kadrisit 2021. aastal – 2374 tükki. Kõige rohkem sante kokku pani end kirja 2022. aastal – kokku 4261. Kõige rohkem marte ja kadrisid liigub ringi Harju- Rapla- ja Tartumaal. Ühe elaniku kohta on juba mitu aastat järjest enim sanditajaid hoopis Võrumaal. Santijatest 78% on lapsed ja 22% täiskasvanud.