Kellakeeramine

Eestis toimub talveajale ja suveajale üleminek vastavalt Euroopa Liidu direktiivile. Need ajalised muudatused viiakse ellu selleks, et kasutada päevavalgust efektiivsemalt. Kellakeeramise mõte on nihutada nn valget aega rohkem sellele ajale, mil suurem osa inimestest on aktiivne.

Suveajale üleminek tähendab kella tunni võrra edasi keeramist, mis tähendab, et päevavalgust saab õhtupoolikul kauem kasutada, kuna päikeseloojanguni jõutakse hiljem. Talveajale üleminek tähendab vastupidi kella tunni võrra tagasi keeramist, et hommikul saaks valgemas valguses ärgata.

Millal keeratakse kella?

Üleminek suveajale ehk kevadine kellakeeramine

Suveajale üleminek toimub märtsi viimasel pühapäeval kell 03:00 öösel. Ehk sellel ajal tuleb kellaosutit nihutada ühe tunni võrra edasi.

  • Üleminek suveajale 2024. aastal – 31. märts (pühapäev)
  • Üleminek suveajale 2025. aastal – 30. märts (pühapäev)

Üleminek talveajale ehk talvine kellakeeramine

Talveajale üleminek toimub oktoobri viimasel pühapäeval kell 04:00 öösel. Ehk sellel ajal tuleb kellaosutit nihutada ühe tunni võrra tagasi.

  • Üleminek talveajale 2024. aastal – 27. oktoober (pühapäev)
  • Üleminek talveajale 2025. aastal – 26. oktoober (pühapäev)

Märtsi viimasest pühapäevast kuni oktoobri viimase pühapäevani on kasutusel suveaeg (UTC+3), ülejäänud ajal talveaeg (UTC+2).

Kella keeravad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna majanduse ühtse toimimise huvides kehtib ühine kuupäev ja kellaaeg. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohaselt kohaldavad kõik liikmesriigid kaks korda aastas aastaaegadega seotud kellakeeramist. Vööndiaeg vahetatakse suveaja vastu märtsi viimasel pühapäeval ja see kehtib kuni sama aasta oktoobri viimase pühapäevani.

Avalik arutelu suveaja korra teemal ei ole uus ja alates suveaja kasutuselevõtmisest on seda tava püütud mitme algatusega lõpetada. Mitmes kodanike algatuses on rõhutatud üldsuse muret kaks korda aastas toimuva kellakeeramise pärast ja mõned liikmesriigid on juba teatanud, et nad eelistavad lõpetada selle suveaja korra kohaldamise.

Kellakeeramine mõjutab inimorganismi bioloogilist rütmi ja võib kahjustada inimeste tervist. Viimased teaduslikud uuringud näitavad selget seost kellakeeramise ning südame-veresoonkonna haiguste, põletikuliste immuunhaiguste ja kõrgvererõhutõve vahel, mis on seotud ööpäevase rütmi häirimisega. Eriti haavatavad on lapsed ja eakad. Seetõttu on asjakohane aastaaegadega seotud kellakeeramine lõpetada rahvatervise kaitsmiseks.

Suveaeg on väidetavalt pikendanud suvekuudel päikeseloojangu aega. Paljude Euroopa Liidu kodanike jaoks tähendab suvi seda, et päevavalgust jagub kauemaks õhtutundidesse. Kui kehtestataks tagasi vööndiaeg, siis suvel päike loojub tund aega varem, lühendades perioodi, mil päevavalgust jätkub hilistesse õhtutundidesse.

Üldiselt arvatakse, et aastaaegadega seotud kellakeeramine aitab energiat säästa, mis oli peamine põhjus, miks see praktika kasutusele võeti. Siiski näitavad uuringud, et kuigi see võib aidata veidi vähendada energiatarbimist Euroopa Liidu tasandil, ei kehti see kõikide liikmesriikide kohta. Lisaks võib suurenenud kütteenergia tarbimine talveajal tühistada suveajaga kaasneva valgustusenergia säästu. Tulemusi on raske tõlgendada, kuna neid mõjutavad mitmed välised tegurid, nagu ilmastik, inimeste energiakasutus ja pidevad muudatused energiasüsteemis.

Kellakeeramisega jätkatakse ka lähitulevikus, sest Euroopa Liidus pole eelnõuga kellakeeramine lõpetada edasi liigutud.