Lihavõtted ehk munapühad on ülestõusmispühad, mis on vanimad ja tähtsaimad ristiusupühad. See tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist pärast vaikset ehk kannatustenädalat.
Lihavõtted on liikuvad pühad. Need langevad esimesele täiskuupühapäevale ajavahemikus 22. märtsist 25. aprillini pärast kevadist pööripäeva. Kevadistel pühadel on mitu nime: lihavõtted, munapühad, ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad ja jänkupühad.
Millal on lihavõtted?
- 2024. aastal – 31- märts (pühapäev)
- 2025. aastal – 20. aprill
- 2026. aastal – 5. aprill
- 2027. aastal – 28. märts
- 2028. aastal – 16. aprill
- 2029. aastal – 1. aprill
Kannatustenädal algas palmipuudepühadega, mis tähistab Jeesuse Kristuse Jeruusalemma tulekut. Nimetus tuleneb sellest, et naised tervitasid Jeesust palmiokstega lehvitades ning heitsid neid tema jalge ette maha.
Kevad toob kaasa esimesed soojad ilmad ja koos nendega saabuvad meile kevadpühad.
Eesti rahvakalendris algab vaikne ehk suur nädal urbepäevaga (kirikukombestikus palmipuudepüha). Tööd, millega kaasneb palju müra, olid vaiksel nädalal keelatud, sel ajal alustati ka ettevalmistusi lihavõttepühadeks.
Vaikse nädala neljapäeva nimetati vaikseks neljapäevaks, sest siis reetis Juudas Jeesuse, kes võeti Ketsemane aias kinni. Vaiksel neljapäeval tehti tubaseid koristustöid ja käidi saunas, sest nii arvati vabanevat halvast. Arvati, et kui vaiksel nädalal on ilmad külmad, siis läheb pärast pühi soojaks. Kui aga ilm on soe, siis tuleb vilu kevade. Vaikse nädala neljapäeva nimetati vaikseks neljapäevaks. Sel päeval tehti kodus suurpuhastust, et vabaneda kõigest vanast ja halvast. Vaiksel neljapäeval käidi ka saunas, et inimesed jääksid nooreks, nende silmad selgeks ega oleks karta haigusi. Ilma suhtes aga öeldi, et kui suurel neljapäeval sajab, siis pühad tulevad ilusad (või vastupidi).
Vaiksele neljapäevale järgnes suur reede, mil Jeesus löödi Kolgata mäel risti. Sel päeval puhati ja tööd ei tehtud.
Suurele reedele järgneb vaikne laupäev. Vaiksel laupäeval oli Jeesus hauas ja kõik leinasid teda. Siis küpsetati saia, valmistati kohupiimapirukaid ja -korpe ning värviti mune. Need inimesed, kes enne lihavõttepühi paastuaega peavad (ei söö lihatoite), võivad kell 12 lihavõtteööl hakata jälle liha sööma. Sellest tulebki nimetus “lihavõtted”.
Lihavõttepühad tähistavad Kristuse surnust ülestõusmist vaikse nädala pühapäeval. Sel hommikul helisevad kirikutornides kirikukellad ning inimesed käivad kirikus.
Lihavõtteid nimetatakse ka veel munadepühadeks. Seda kommet on aidanud kujundada õige vana tava panna kollaseks värvitud muna külvipäeval viljaterade hulka või põllumulla sisse, et uus vili kasvaks niisama kuldkollane ja ilus. Muna tähendab siin uue elu algust (munast tibud), nii nagu ka kevadel kogu loodus talveunest ärkab ja uuesti sünnib. See muistne külvipüha komme on üle kandunud lihavöttepühadele ja sellepärast ongi munad kevadpühade ajal nii olulised.
Millal värvitakse mune? Mune värvitakse tavaliselt lihavõttehommikul. Munade värvimiseks kasutati sibulakoori, vihalehti, sammalt, värviandvaid taimi jpm.
Kevadpühade hommikul on mõnel pool pühadejänes liikumas ja teda kujutatakse sageli ka lihavõttekaardi peal. Miks just jänes? Jänes on eriline selle poolest, et ta poegib väga sageli ja korraga sünnib tal palju poegi. Nii on temagi nagu uue elu sümbol.
Sõna “lihavõtted” märgib otseselt katoliku kiriku 40-päevase lihasöömise keeluga paastuaja lõppemist, millest alates võidi jälle liha võtta. Paralleelnimetusena on käibel ka kevadpühad.
Vanasõna ütleb: “Lihavõtted – vaesed pühad, jõulud – rikkad pühad”. Jõulupühade ajal oli rikkalik toidulaud, lihavõtte ajal põhiliselt muna- ja piimatoidud.