Kevad

aastaajad kevad

Kevadel muutuvad ilmad joojemaks. Kraadiklaas näitab päeval enamasti soojakraade. Ööd on aga jahedad ja esineb öökülma. Päike paistab kõrgemalt kui talvel. Päev muutub pikemaks ja öö lühemaks. Pimedat aega jääb vähemaks kui valget aega.

Lumi ja jää sulavad ära. Talveund maganud loomad ärkavad ja loomadel vahetub karvkate. See muutub tumadamaks ja õhemaks. Loomadel sünnivad pojad. Rändlinnud lendavad Eestisse tagasi. Linnud ehitavad pesa ja munevad sinna munad. Maapind muutub roheliseks, sest rohi hakkab kasvama. Puudel hakkab mahl liikuma. Puudel ja põõsastel puhkevad õie- ja lehepungad. Õitsema hakkavad esimesed kevadlilled.

Märtsi viimasel pühapäeval toimub kellakeeramine ja toimub suveajale üleminek.

Meil Eestis on 4 aastaaega: kevad, suvi, sügis ja talv. Kevadkuud on märts, aprill ja mai.

Kevadine pööripäev 20. või 21. märts

Kevadine pööripäev on põhjapoolkeral astronoomilise kevade algus. Pööripäeval on päike seniidis ekvaatori või pöörijoone kohal. Päeva pikkus on kevadisel pööripäeval 12 tundi. Alates kevadisest pööripäevast ületab päeva pikkus öö pikkuse.

  • 2024. aastal 20. märts (kell 03:07)
  • 2025. aastal 20. märts (kell 09:02)
  • 2026. aastal 20. märts (kell 14:46)