Volbripäev – 1. mai

Volbripäeva on nimetatud ka esimeseks suvepäevaks. Sel päeval olid tähtsad kaunviljadega seotud toimingud. Herneid ja ube tuli tingimata paja või puunõu seest külvata, siis pidi hea saak tulema. Mõnel pool külvati ka kapsaid ja kaalikaid ning pandi kartulit maha, aga kündmine oli volbripäeval keelatud. Keelatud oli ka ahju kütta, et pikne kimbutama ei tuleks. Õhtul tehti volbrituld, millel oli maagiline tähendus: looduses võitis kevad ja tulega tõrjuti eemale kõike halba. Pikkade pimedate ööde aeg loeti sellega lõppenuks. Perenaised jälgisid hoolega, et keegi võõras ei satuks sel päeval majapidamistöid, loomi ega vilja kurja silmaga kaetama, sest just volbripäeval olid vaenulikud taied väga mõjusad.

Kalamehed jutustasid, et volbripäeval ei tohtinud võrku parandada. See pidi siis uuesti katki minema ja kalad pidid sellest läbi ujuma. Ka uut paati ei tohtinud tõrvata, see tõrv pidi maha tulema. Vanu paate sai küll parandada.

Eesti taasiseseisvumisega sai uuesti võimalikuks volbripäeva tähistamine üliõpilaste seas. Mõningat eestkuju on pakkunud soomlaste vappu kombestik. Pidustuste haripunktiks on volbriõhtu ning volbriöö. Volbripäev on rahvakalendris iga aasta 1. mail.

Volbripäeva on nimetatud kõigi tarkade ja nõidade päevaks. Räägiti, et 1. mai öösel sõitvat nõiad suurele peole – loksperile, kus tantsitakse ja nõiutakse.