Vastlapäev

Vastlapäev on liikuv püha – veebruari lõpul või märtsi algul – ning langeb alati noorkuu teisipäevale. Vastlapäev on lihavotte-eelse paastuaja eelpäev. Vastlapäevaga lõppes talviste koduste tööde periood. Vastlapäeva on mõnel pool nimetatud ka lihaheitepäevaks, sest pärast vastlaid algas paast ning liha ei söödud. Nimetatakse veel liugupäevaks ja pudrupäevaks.

Eesti rahvakalendris seostub vastlapäev eeskätt linakasvumaagiaga. Kombestikus oli kesksel kohal vastlasõit ja liulaskmine. Usuti, et mida pikem liug, seda pikem lina. Lina on väga vajalik kultuurtaim nii meil kui teistel rahvastel. Linast valmistatakse riiet. Liueldi kelkudel ning regedel. Lõuna-Eestis tehti mäenõlvale linaluudest tuli ja lasti liugu läbi tule. Hobusaanil vastlasõit võis viia ka kõrtsi või sõpradele külla. Õhtul noored tantsisid. Tüdrukud peitsid enne tantsima minekut seelikutaskusse seajalakondi. See pidi õnne tooma.

vastlaliug

Vastlapäeval manati ka põllu- ja karjaõnne. Kada – riidenukku – aeti ritvade ja keppidega ees lükates teed mööda külast välja. See oli sümboolne halva eemaletõrjumine ehk kada-ajamine.

Vastlapäeva kuupäevad:

  • Vastlapäev 2024. aastal on – 13. veebruar
  • Vastlapäev 2025. aastal on – 4. märts
  • Vastlapäev 2026. aastal on – 17. veebruar

Sel päeval kehtisid mitmesugused töökeelud: ei tohtinud võrku kududa, nõeluda, õmmelda, tuba pühkida jm. Ei tohtinud ka kedrata, see pidi panema lammaste pead ringi käima. Võis punuda pastla- ja sukapaelu ning oli soovitatav kammida ja lõigata juukseid. See hoidvat ära peavalu. Seda ei tohtinud aga teha ise. Ühes juustega võis kogemata ka mõistuse ära lõigata. Juukseid kammida võis aga kas või kümme korda päevas. Siis pidid kasvama ilusad läikivad ja pikad juuksed nagu lina.

Vastlapäeva toit oli oa- või hernesupp seajalgadega, mõnel pool ka odratangupuder. Söödi ka mitmesuguseid küpsetisi: ülepannikooke ja kakukesi. Vastlapäeva menüü: hommikusöögiks tangupuder, lõunasöögiks hernesupp, õhtusöögiks pannkoogid ja peoks vastlakuklid.

Suurtest seajalakontidest tehti vurr. Kontidesse uuristati augud, tõmmati nöör läbi ja vurr oligi valmis. Vurri võib ka ise nööbist valmistada.

Vastlapäeval viidi maal sõnnikut põllule ja aiamaale, et kartul kasvaks hea ja peenral oleksid suured kapsapead. Vastlapäev oli ka naiste püha. Sel päevale oli naistel keelatud käsitööd teha. Lubatud oli teha pastlaid ja võis ka paelu punuda, siis olevat sead suvel sõnakuulelikud.

Vastlapäeva õhtul ei tohtinud süüdata tuld. Tulesüütamisega pidi hobused väsima. Hobused harjati hästi puhtaks, sest usuti, et siis on nad kogu aasta ilusad ja läikivad. Noortel hobustel lõigati saba ja lakk lühikeseks.

Vastlapäeval pesti väga hoolega oma nägu ja pesu. Arvati, et siis jääb pesu terve aasta valgeks ja puhtaks. Vastlapäeval pesti ka kõik nõud puhtaks ja loodeti, et siis seisavad need kogu aasta puhtad. Ka praht tuli koduväravast kaugele viia, siis kindlasti sead suvel ei karju.

Vastlapäeval ennustati ka ilma. Kui vastlapäev on soe ja sula, tuleb soe ja lühike kevad, aga külm suvi. Kui vastlapäev on pilvine, tuleb vihmane suvi ja vili ikaldub. Kui vastlapäeval on nõrk tuul, siis tuleb hea suvi.

Kuidas tähistada vastlapäeva?

Siin on mõned ideed, mida saate sõpradega vastlapäeval ette võtta:

Kelgutamine: kui on lund ja lähedal asuvad kelgumäed, siis võtke sõbrad kaasa ja minge kelgutama. Kelgutamine on vastlapäeval traditsiooniline tegevus ning suurepärane viis talvest rõõmu tunda.

Talvine matk: korraldage talvine matk metsas või pargis. Pange soojad riided selga ja nautige looduse ilu ning värsket õhku.

Lumememme ehitamine: kui on piisavalt lund, võite koos sõpradega ehitada suure lumememme või isegi lumelinna. See on lõbus tegevus ja sobib igale vanusele.

Sport: kui lähedal on mõni suusarada või lumelauapark, siis mine suusatama või lumelauda sõitma. Sinna saab kaasa võtta ka lapsed. Suurepärane viis sportlikult aega veeta.

Traditsiooniline toit: vastlapäevale on omane traditsiooniline toit nagu hernesupp ja vastlakuklid. Tehke koos sõpradega hernesuppi ja küpsetage vastlakukleid või otsige mõnes kohalikus restoranis erimenüü.

Saun ja kuum jook: Lõpetage päev saunas ja nautige sooja teed või glögi koos sõpradega.

Valige tegevused, mis sobivad teie huvide ja ilmastikuoludega ning mis toovad teile rõõmu ja lõbu.

Rahvalaul “Küll on kena kelguga”

Küll on kena kelguga hangest alla lasta.
Oi, oi, kelguga hangest alla lasta.

Laial luhal säravad jää ja lumi vastu.
Oi, oi, säravad jää ja lumi vastu.

Kadakatel karjamaal seljas lumekuued.
Oi, oi, kadakatel seljas lumekuued.