Tuhkapäev

Tuhkapäev on 40 päeva enne ülestõusmispühi ehk üks päev pärast vastlapäeva.

Tuhkapäev on vastlapäevale järgnev kolmapäev, millal algab paast. Tuhkapäeva rahvapärased traditsioonid lähtuvad tuhast kui puhastusvahendist ja kui maagilisest kaitseabinõust. Nimetus tuleneb tuhaga ülepuistamisest kirikliku patukahetsuse märgks. Tuhkapäeval ei tohtinud kammida juukseid, muidu läheb pea kõõma ja juuksed halliks. Ei tohtinud silmi pesta, muidu näonahk hakkab ketendama. Ega tohtinud lõnga kedrata, muidu lõng muutub tuhkjaks. Tuhk soodustas taimekasvu ja aitas hävitada taimekahjureid. Tuha päheraputamine, millest see päev on nime saanud, sümboliseerib patukahetsust, mis on suure paastu peamiseks eesmärgiks. Tuhkapäeval tehti jahutoite – leiba, karaskit, tuhakooke ja putru. Tuhkapäeva tuisk ja lumesadu ennustasid meie esivanemate arvates suveks palju putukaid ja marju.

Tuhkapäev on range paastupäev. Kirik keelab tarvitada piima- ja lihatoite.