Tõnisepäev – 17. jaanuar

Eesti rahvakalendris märgib tõnisepäev talve keskpaika ning on selle poolest kõrvutatav küünlapäeva (2. veebruar) ja taliharjapäevaga (14. veebruar). Öeldi, et tõnisepäeval pöörab karu teise külje ja hakkab teist käppa imema. Ning et tõnisepäevast läheb päev kukesammu võrra pikemaks ja päike hakkab riiet pleegitama. See tähendab, et päike liigub juba kõrgemalt, paistab heledamalt ja annab juba rohkem sooja.

Tõnisepäev on igal aastal 17. jaanuaril.

Ristiusu kiriku tavade järgi on tõnisepäev Püha Antoniuse mälestuspäev.

Inimestele ja loomadele pidi tõnisepäeva päikesepaiste hästi mõjuma ja tervist tooma. Paistab päike, siis on mehed terved. Kui aga sajab, siis tuleb haiguste aasta.

Tõnisepäeva on peetud ka taliharjapäevaks ja kesktalvepäevaks. Tõnisepäev on talve poolitaja, seega on pool talve juba möödas. Tõnisepäeval pidi veel ka pool lund taevas olema. Muistses aastajaotuses ja ajaarvamises oli talve keskpaiga märkimine oluline. Tõnisepäev tuletas meelde, et talvised toiduvarud tuleb üle vaadata, ja manitses kokkuhoiule.

Tõnisepäeva ilma järgi arvati kujunevat suve ilma ja viljasaaki. Tõnisepäeva töökeelud ja -käsud on sageli seotud seakasvatusega. Tõnist peeti mõnel pool sigade kaitsjaks. Mõnel pool viidi põõsa alla kruupidega keedetud seapea, et sigadeõnn püsiks. Pärnu- ja Läänemaal oli kombeks koduhaldjas Tõnnile viia tõnnivakka ohvreid.

Tõnisepäeval tööd ei tehtud. Tuldi kokku aega veetma või siis käidi tuttavatel külas. Mängiti ja tantsiti palju.

Kas teadsid, et 2022. aasta 1. jaanuari seisuga on eesnimi Tõnis 1844 mehel. Tõnis on Eestis populaarsuselt 93. mehenimi. Kõige rohkem on eesnimega Tõnis sündinuid jaanuaris, kokku 227. Kõige populaarsem on eesnimi Tõnis Hiiu maakonnas, kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 33,47.