Suur neljapäev

Suur nädal ehk vaine nädal on viimane paastunädal enne lihavõtteid. Eesti rahvakalendris on suure nädala päevade seas suur neljapäev kõige rikkalikuma kombestikuga. Suur reede – Kristuse ristisurma päev – jääb oma leinalise meeleoluga selle varju. Vaikne laupäev on viimane päev enne lihavõttepühi ning just sel päeval tehakse kõige enam ettevalmistusi pühadeks. Vaikset nädalat iseloomustab mitte ainult mürarikaste tööde keeld, vaid üldse tõsimeelne ja vaoshoitud käitumine.

Kuna neljapäev oli teiste nädalapäevade seas maagilisteks toiminguteks kõige sobivam, sisi seda enam tegeldi nendega suurel neljapäeval. Siia kuulus karjanõudis, piimanõudis, põllunõidus, aianõidus. Loodeti, et erilise päeva toimingul on ka eriline mõju. Näiteks võeti õunapuutüvede puhtaks kaapimine ette just nüüd, sest siis saab õunaaed puhas kõigist kahjulikest putukatest, kes õunaõied või muud ära rikuvad. Kalamehed valmistasid suurel neljapäeval ja reedel võrke, parandasid ja tõrvasid paate, et kalapüügiaeg oleks edukas.

Tähelepanekuid loodusest ning ilmadest kuuluvad enam püsiva kuupäevaga tähtpäevadele kui liikuvatele pühadele. Vaikse nädala ilmaennetes ei ole kindlaid tõekspidamisi.

Suur Neljapäev on Suure Paastu viimane päev, mil Kirik tähistab Jeesuse Kristuse viimset õhtusöömaaega ja vangistamist. Esimene kirjalik teade Suure Neljapäeva pühitsemisest pärineb 3. sajandist.