Rahvusvaheline malepäev

Rahvusvaheline malepäev (20. juuli) on pühendatud malemängule ja selle propageerimisele üle maailma. See on päev, mil inimesed kogunevad, et mängida malet. Tutvustada malemängu uutele huvilistele ning tähistada male kui intellektuaalse väljakutse ja strateegilise mõtlemise sümbolit.

Rahvusvaheline malepäev

Male on mitmekülgne mäng, mis arendab mõtlemis-, planeerimis- ja probleemilahendusoskusi ning edendab ka sotsiaalset suhtlemist ja keskendumisvõimet. See on taktikaline lauamäng kahele mängijale, kus mängitakse ruudustikul, mis koosneb 64 ruudust (8×8) erinevat värvi laual. Mõlemad mängijad alustavad mängu 16 malendiga ja üritavad saavutada vastase kuninga matistamist.

Male mõiste autoriks oli Ado Grenzstein, kes oli ajakirjanik, pedagoog ja ühiskonnategelane. Ta tuletas sõna “male” muistsest sõjaväge tähistavast sõnast “malev(a)”, mis esineb juba Liivimaa kroonikas. Lisaks sellele avaldas Grenzstein 1883. aastal esimese eestikeelse maleõpetuse ning samal aastal ilmus tema brošüür “Male-õpetus”.

Grenzstein lõi ka teisi eestikeelseid maleterminoloogiaid, näiteks “maletama”, “kuningas”, “lipp”, “vanker”. Ta nimetas odameest “odameheks”, soldatit “etturiks” ja ratsameest “ratsutiks”. Hiljem lõi male- ja kabemängija Johannes Türn sõnad “ettur” (ette+ur) ja “oda”.

Malendid: ettur, kuningas, lipp, oda, ratsu ja vanker.

Male on tõenäoliselt pärit India mängust tšaturangast, mis tekkis umbes 6. sajandil. Keskaegne male jõudis Eesti territooriumile hiljemalt 13. sajandi teisel poolel.Tänapäevases mõistes esimene maleturniir peeti 1851 Londonis.

Rahvusvahelise suurmeistri nimetuse saanud Eesti maletajad: Paul Keres, Jaan Ehlvest, Lembit Oll, Mihhail Rõtšagov, Kaido Külaots, Igor Švõrjov, Meelis Kanep, Aleksandr Volodin ja Ottomar Ladva.

Eesti Maleliit asutati 1931. aastal, selle tegevus taastati 31. märtsil 1990.