Pärtlipäev – 24. august

Arvati, et pärtlipäevaga algab sügis. Rukkilõikus pidi pärtlipäevaks lõpetatud saama, sest ees ootas kartulivõtt ning jätkus veel suviviljakoristus. Pärtlipäev on pühak Bartolomeuse mälestuspäev. Võrreldes teiste rukkikülvi tähtpäevadega olid pärtlipäeva reeglid kõige rangemad. Külvata võis kolm päeva varem või hiljem, kuid mitte täpselt pärtlipäeval.

Tarudest võeti värsket mett, aias küpsesid õunad, sarapikus pähklid ja sambamättas pohlad. Pärtlipäevgi on lõikuspüha. Alustati lammaste pesemise ja villaniitmisega. Lambaid pesti kuiva ilmaga jues. Seejärel pandi lammastele puhtaid õlgi alla, et vill ilusasti kära kuivaks. Edaspidi pesti vill veel kord puhtaks, sest villaveski töötles ainult puhast villa. Arvati, et pärtlipäeval pügatud lammas annab pika villa.

Rahvakalendris on pärtlipäev seotud peatselt saabuva sügise ja sügisilmade ennustamisega. Lehmade piimaannd vähenes, algasid sügisesed tööd. Eesti traditsioonis juhatab pärtlipäev sisse ka sügisese korilushooaja. Pärtlipäeval korjatud humal pidi eriti hea olema, sest Pärtel panevat humala sisse viimase viha. Paljudes taludes oli oma humalaaed. Humal kasvas ka metsikult jõe kaldal.

Pärtlipäev on igal aastal 24. augustil.