Paastumaarjapäev – 25. märts

25. märts rahvakalendris – paastumaarjapäev – seda peetakse kevade alguseks. Maarjapäev oli naiste püha, sel päeval tegid mehed kõiki koduseid töid. Naised käisid paastumaarjapäeval kirikus. Tavaliselt kanti kirikus tumeaid rõivaid aga paastumaarjapäeval võis selga panna heledat värvi riided. Sel päeval maitsti punaseks värvitud viina, mida kutsuti maarjapunaks. Maarja puna pidi kindlustama naistele hea tervise ja punased põsed kogu aastaks.

Paastumaarjapäev on igal aastal 25. märtsil.

Paastumaarjapäev tähistab kirikukalendris päeva, mil neitsi Maarjale kuulutati ette Jeesuslapse sündi. See on teistest maarjapäevadest tähtsam püha ning jääb enamasti lihavõttepühade eelse paastuaja sisse. Talurahvakalendris nimetatakse seda päeva ka kapsamaarjapäevaks.

Nagu kevadepoolsetele tähtpäevadele omane, manitseti vara tõusma. Öeldi, et kes hommikul pärast päikesetõusu veel magab, sellele jääb “karu-uni selga”. Väsimuse ja laiskuse peletamiseks oli nüüd paras aeg midagi ette võtta. Maarjapäeva hommikul aeti lapsed ikka enne päikesetõusu üles ja nägu perema, et siis pesevad “karu-une” pealt maha. Maarjapäeval karu tuleb pesast välja, sellepärast lapsed kah enne maarjapäeva pidid karu-und silmist ära pesema. Siis olevat suvel erk, ei jäävat uniseks. Voolava veega, allikaveega või vähemalt külma veega tuli nägu pesta ka sellepärast, et näonahk püsiks kogu suve kaunis ja puhas.

Paastumaarjapäeva hommikul enne päeva hakati tuba pühkima. Rehealuse ukse eest hakati peale ja koguti prakt kokku, viidi teise talu aega või õue.

Peale kookide küpsetamise oli naisperel muudki kasulikku teha. Sel päeval keriti võimalikult suuri lõngakerasid. Siis pidid kapsastel suured ja kõvad pead kasvama nagu lõngakerad. Niisiis laiad koogid nagu kapselehed ja suured lõngakerad nagu kapsapead. Pealegi pandi veel puhas valge tanu või rätt pähe ja valge põll ette, et kasvaksid valged kapsapead.

Looma- ja linnuriigi muudatused ei jäänud tähelepanuta. Arvati, et just nüüd, maarjapäeva hommikul, tuleb karu pesast välja, metsjänesel sünnivad pojad ja ronk muneb esimese muna. Rändlindudest võis näha-kuulda juba sookurge, metshane, kiivitajat, kuldnokka, linavästrikku ja lõokest. Vaadati hommikusi tähti.

Kas kevad tuleb külm või soe, seda kontrolliti niimoodi: pandi kanamuna ööseks väravaposti peale. Kui külm kanamuna lõhki lõi, oli teada, et tuleb veel 40 ööd ja päeva külma. Kui päeval sulatas ja öösel tuli pakane, kandis hang nii inimest kui looma. Seda aega nimetati hangeajaks. Teati öelda, et üheksa korda loojub päike hange ja üheksa korda vette, siis vast nõrguvad sulaveed ära. Kui maarjapäeval lumi veel katusel oli, öeldi, et siis on jüripäeval hang aia taga.