Laulu- ja tantsupidu on ärkamisajal alguse saanud Eesti kultuuri alustalasid. See põimib kokku ühiseks väärtusruumiks meie vabadusepüüdluse, demokraatiameelsuse, pereväärtused, vaimuvalguse, siinse keele. Laulu- ja tantsupidu puudutab iga Eestimaal elavat inimest.
Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus.
Lipupäev on kolm päeva järjest – laulu- ja tantsupeo toimumise päevad 30. juunist kuni 2. juulini. Igal laulu- ja tantsupeol hoitakse Eesti lippu au sees ning see on sündmus, kuhu nii külalised kui ka esinejad kõige meelsamini ka ise Eesti lipu kaasa võtavad, väljendades seeläbi rõõmu oma riigi ning austust selle ühe tähtsama sümboli – lipu – suhtes.
Laulu- ja tantsupeod toimuvad üldjuhul igal kümnendil neljal korral juulikuu esimesel nädalavahetusel reedest pühapäevani. Laulu- ja tantsupeo toimumise päevade lipupäevaks muutmise ettepaneku tegi Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.