Küünlapäev – 2. veebruar

Veebruar sai rahvakalendris küünlakuu nime küünlapäeva järgi, mis oli ka talve kõige külmem aeg. Sel ajal tehti metsatööd. Küünlapäevaga lõppes kesktalv ja pisitasa hakkasid ilmnema kevademärgid. Ketrustööd pidid naistel küünlapäevaks valmis saama ja algas kangakudumine. Sel päeval valatud küünlad põlesid kaua ja heleda leegiga. Küünlapäeval sõlmiti ka lepinguid: peremehed valisid sulaseid, tüdrukuid, suvilisi ja karjaseid. Käed löödi kokku ja kaubad sõlmiti enamasti kõrtsis, kus siis tehti liiku ning anti käsiraha.

küünlapäev

Küünlapäev on üks tähtsamatest neitsi Maarjaga seotud tähtpäevadest. See märgib päeva, mil ta Jeesuslapsega esimest korda kirikusse läks. Legendi järgi süttisid küünlad iseendast põlema. Seda meenutab ka päeva nimetus.

Rahvapärimuse järgi on tegemist talve keskpaigaga, kõige külmema ajaga, mil ometi kevademärgid juba näha. Küünlapäev oli ennekõike naiste püha, seda ka seepärast, et oli käsitöö tegemise hooaeg. See päev võeti vabaks ja käidi külas. Talvevarudest pidi küünlapäeval pool alles olema.

Rahvakalendris on küünlapäev igal aastal 2. veebruaril.