Jõulupühad – 24., 25. ja 26. detsember

Jõulud on kõige tähtsamad rahvakalendri pühad, mis tähistavad üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Kiriklikus traditsioonis on jõulu esimene püha Jeesuse Kristuse sünnipäev. Jõulupühadele eelneb nelja nädala pikkune advent.

Jõulupühad on 24., 25. ja 26. detsember. Jõulupühad on riigipühad.

jõulupühad

Paljudel põhjapoolkera rahvastel on jõulude tähistamine seotud talvise pööripäevaga. 21. või 22. detsembril on põhjapoolkeral kõige pikem öö ja kõige lühem päev. Eesti rahvakalendris kestis jõulude ehk talvistepühade periood toomapäevast (21. detsember) kuni nuudipäevani (7. jaanuar). See oli kõige pikemate ööde ja lühemate päevade aeg ning pühademeeleolu aitas seda aasta kõige pimedamat perioodi rõõmsamalt mööda saata.

Kombestikus olid põhilised õnne ning sigivust taotlevad toimingud ja ennustused. Kombestik oli keskendunud jõululaupäevale ehk jõuluõhtule (24. detsember). Laud oli kogu öö rikkalikult kaetud ja sööma pidi seitse korda. Tavapärased olid jõu- ja osavusmängud ning külanoorte ringikäimine.

Jõulupuu tuli kombestikku alles 19. sajandi lõpul, jõuluvana veelgi hiljem. Alles hiljem hakkas külla tulema jõuluvana, kellele olid abiks päkapikud. Meie esivanematel ei olnud veel seda kommet, et toodi jõuludeks kuusk tuppa. Siis riputati puupulkadest, õlgedest või roost valmistatud laekaunistused ehk jõulukroonid. Kui aga toodi tuppa kuusk, siis ehiti see paberlillede, õunte ja maiustustega.

  • 25. detsembrit tähistatakse Kristuse sünnipühana,
  • teine jõulupüjha, 26. detsember, on kirikukalendris Stefanose mälestuspäev,
  • kolmas jõulupüha, 27. detsember, on apostel Johannese päev.

Jõulude ajal põlesid küünlad. Küünlaid valmistati lambarasvast ja vahast. Jõuluõhtul süüdati vahel igale pereliikmele eraldi küünal. Küünla põlemise järgi ennustati, milliseks kujuneb järgmine aasta. Nii nagu põles leek, rahulikult või ebatasaselt, selliseks pidi kujunema ka inimese elu.

Vanasti toodi õled jõuludeks tuppa, et järgmisel aastal oleks hea viljasaak. Veel parem viljaõnn pidi tulema, kui hoiti alles esimene viljavihk, mis suvel viljalõikuse algul koju toodi ja hoiule pandi. Kui pühad läbi, viid õled loomadele alla või said nendest kanadele head munemispesad. Jõuluõhtul visati õlgi lakke ja sooviti head viljasaaki. Vanades talutaredes olid laed madalad ja kui mõni kõrs jäi lakke kinni, siis usuti, et tuleb eriti hea viljasaak.

Usuti, et jõulude ajal söömisest saab palju jõudu ja tervist. Muiste oli meie esivanemate toidulaud vaene. Tavaliselt söödi aganaleiba (puhastamata viljaterades jahvatatud jahust), silku, peale rüübati piima või kalja. Jõuluks aga valmistati kõike paremat. Tavaliselt oli laual vorstid, sült, suitsuliha, seapekk, verikäkk, või, leib, sai, herned, omad ja piparkoogid.

Mereäärsetel aladel oli laual kindlasti kala. Usuti, et kes kalasoomuseid jõululaualt tasku paneb, sel püsib kogu järgmisel aastal raha taskus ega kulu liiga ruttu ära.

Kui jõuluõhtul seitse või koguni üheksa korda süüa, siis pidi kogu järgmise aasta jooksul kõigile süüa jätkuma. Jõuluööl viidi alati loomadele leiba.

Jõuluõhtul mindi magama riietega ja jalga jäeti sukad ja pastlad. Usuti, et siis ei löö nende kandja suvel jalga vastu kivi ära ja ka uss ei hammusta.

Enne jõule pesti ja koristati kõik toad. Voodid ja pingid viidi õue ja küüriti puhtaks. Tubades põletati kadakaoksi ning selle suitsuga värskendati õhku ja hävitati pisikuid.

Tähtsamad päevad jõululaupäeva kõrval olid esimene, teine ja kolmas jõulupüha (25., 26. ja 27. detsember), süütalastepäev (28. detsember), vana-aasta (31. detsember) ja uusaasta (1. jaanuar).

Jõululaupäevale eelnev päev (23. detsember) on lühendatud tööpäev.

Tiliseb, tiliseb aisakell

Tiliseb, tiliseb aisakell, lumi hell, lumi hell,
Tiliseb, tiliseb aisakell, kiirgab mets ja hiilgab maa.

Mööduvad saanid, reed, piki teed, talvist teed,
üle soo ja karjamaa, üle heinamaa.

Tiliseb, tiliseb aisakell, lumi hell, lumi hell,
Tiliseb, tiliseb aisakell, kiirgab mets ja hiilgab maa.

Helgivad tuled eel, talve teel, külateel,
rõõmsad pühad igal pool, üle kogu maa.