Jaanipäev – 24. juuni

Jaanipäev on põhjala rahvaste suurim suvepüha, kuna sel ajal saavutab valgus suurima võidu pimeduse üle. Jaanipäev on iidne suvepüha, mis pärast ristiusu levimist üle kogu Euroopa seostati kirikukalendris Ristija Johannese sünnipäevaga. Kuigi selle päevaga oli seotud hulk töid ja tegemisi, oli seal oluline koht ka loitsudel ja tuletegemisel.

Jaanipäev on igal aastal 24. juunil ja jaanipäev on Eesti riigipüha.

Jaanipäeva tähistamise kombetalitused pärinevad ristiusu-eelsest ajast ja on kõigil Euroopa rahvastel põhiliselt ühesugused: pidu on peetud öösel, on lauldud, tantsitud, hüpatud üle tule, korjatud taimi. Germaanlastel oli jaanipäev eeskätt päikesepüha, slaavlastel aga taimekasvu soodustamist tähistav püha.

jaanituli

Eesti rahvakalendris on jaanipäev kevadsuve kõige tähtsam püha. Sellega tähistati ka kevadiste tööde ja noorte lõbutsemise perioodi lõppu ning heinateo algust. Pärast jaanipäeva hakkasid päevad lühenema ja jaanitulel oli maagiline tähendus – tõrjuda saabuvat pimedust. Jaanipäeva kombestiku sisuks oli karja- ja viljaonne taotlemine.

Jaanilaupäeval, 23. juunil kaunistati kambrid noorte kaskedega. Pühade eel küüriti põrandad puhtaks ja tuppa toodi kased, mis lõhnasid värskelt ja kaunistasid kambreid. Jaanilaupäeva õhtu ja öö on salapärane aeg. Siis kõnelevad puud ja loomad omavahel ning mõned targad inimesedki saavad nende keelest aru.

Jaanilaupäeva õhtul põletati jaanituld, millel usuti olevat puhastav, kaitsev ja igasugust kasvu soodustav mõju. Kuhu paistis jaanitule kuma, see piirkond oli kaitstud õnnetuste ja kurjade olevuste eest. Tule ümber söödi, joodi, mängiti, lauldi ja tantsiti.

Vanarahvast ennustas jaanipäeva ilma järgi, milline ilm tuleb ülejäänud aastal.
– Kui enne jaanipäeva müristab, siis ei ole head suve tulemas.
– Kui enne jaani on kuivad ilmad, siis enne nääre on kange külm.

Jaanilaupäeval olid Jaani-nimelised noormehed aukülalised, nad ratsutasid hobusel jaanitulele, kus neid tervitati. Tütarlapsed punusid lillepärgi, panid endale ning Jaanidelegi pärja pähe. Usuti, et jaanilaupäeva ööl õitsevad sõnajalad. Sõnajalaõie leidmine arvati toovat suurt õnne.

Jaanipäeva nimetused eri rahvastel:

  • soomlastel – Juhani, Juhannus,
  • venelastel – Ivan, Ivan Kupala, Ivan Travnik,
  • inglastel – St. John, St. John’s Eve.
  • lätlastel – Janis, zalu diena – rohupäev,
  • sakslastel – Johannes, Johannistag,

Kas teadsid, et 2022. aasta 1. jaanuari seisuga on eesnimi Jaan 4121 mehel. Jaan on Eestis populaarsuselt 20. mehenimi. Kõige rohkem on eesnimega Jaan sündinuid juunis, kokku 734. Kõige populaarsem on eesnimi Jaan Viljandi maakonnas, kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 63,91.