Emakeelepäev

Emakeelepäev on pühendatud ilusale eesti keelele ja selle püsimajäämisele. Keele abil suhtleme, kuid keelesse on talletatud ka meile ainuomane kultuuri- ja mineviku kogemus. Keel kui identiteedikandja vajab tähelepanu ja kaitset. Emakeelepäeva tähistamise mõtte algatas Sonda kooli õpetaja Meinhard Laks ja seda tähistatakse luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval. Peterson oli esimesi, kes on tuvastatavalt sedastanud, et talutarest pärinev maarahva keel sobib võrdväärsena kultuurkeelte hulka.

Rahvakalendris on emakeelepäev 14. märtsil.

Tänaseks päevaks on eesti keelest saanud igati elujõuline riigi-, kultuur- ja teaduskeel. Ometigi vajab eesti keel tähelepanu ja kaitset. Maailmas on ainult üks Eesti, eestlaste kodu, kus loomulikult räägitakse eesti keelt.

Emakeelepäev meenutab, et eesti keele puhtus ning püsimajäämine sõltub eesti keele kandjatest ja kasutajatest endist. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes.

Emakeelepäev

Emakeelepäev on lipupäev, mil heisatakse lipp päikesetõusul või hiljemalt kell 08:00 hommikul. Lipp langetatakse päikeseloojangul. Lipu heiskavad riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja kisaks on oodatud ka kõik teised heiskama lippe.

Emakeelepäeva üks oodatuimaid sündmusi on Vikerraadio e-etteütlus.

Rahvusvaheline emakeelepäev on 21. veebruaril.