Sinimustvalge Eesti lipp väljendab ühtust. 4. juunil 1884 pühitsesid 24 eesti üliõpilast esimese sinimustvalge lipu. Tudengilipust on saanud rahvast ja riiki ühendav Eesti lipp. Lipu heiskamine tähistab ühiste aadete ja väärtuste elujõudu ning väljendab ühtekuuluvustunnet.
Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeval. Nimelt valisid ärkamisajal eesti soost üliõpilased enda tunnusvärvideks sinise, musta ja valge. Esimene sinimustvalge lipp valmis 1884. aasta kevadel ning 4. juunil see Otepää kiriklas õnnistati ja pühitseti.
Esimest korda tähistati suurejooneliselt Eesti lipu 50. sünnipäeva: 1934. aastal. Järgmine võimalus Eesti lipu ümmargusemat sünnipäeva üle-eestiliselt pidada avanes alles 2004. a, mil Eesti lipu 120. sünniaasta kuulutati Eesti lipu aastaks ning mälestusväärne piduüritus leidis aset Otepääl. Viimati tähistati suurejooneliselt Eesti lipu 125. sünnipäeva.
Eesti lipu päev on lipupäev, mil heisatakse lipp päikesetõusul või hiljemalt kell 08:00 hommikul. Lipp langetatakse päikeseloojangul. Lipu heiskavad riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja kisaks on oodatud ka kõik teised heiskama lippe.